Sissejuhatus

Tänapäeval ei kujuta keegi ette elu ilma veebita: me loeme ajalehti veebist, kasutame veebi kaudu e-maili teenust, maksame oma arveid internetipanga kaudu, me isegi võime vaadata veebis filme või teha kõik oma sisseostud veebi kaudu – ühesõnaga, veebist on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Eksisteerivad internetiportaalid, internetikaubamajad, iga endast lugupidav pank omab internetipanka, veeb on täis suuri andmebaase ja otsingumootoreid; pea iga väiksemgi firma omab isiklikku veebilehte, suuremad firmad on loonud oma veebist ka interaktiivse keskkonna, kus igaühel on võimalik end registreerida ja keskkonda omale meelepärasemaks muuta, firma tooteid otse veebist tellida jne. Veeb on saanud üheks osaks viimase aja põhilises ärisuunas – e-kommertsis ehk e-äris.

Kõik need veebi süsteemid on üles ehitatud kindla arhitektuuri järgi: kuskil asub mingi andmebaas, milles olevaid andmeid saab veebis näha ja vajadusel ka muuta. Mis on selle kõige taga? Milliseid vahendeid selleks kõigeks kasutatakse ja mida oleks hea kasutada? Neile küsimustele üritabki antud töö vastust anda.

Veeb oli algselt lihtne staatiliste linkide süsteem, mis võimaldas luua küllaltki ilusat staatilist keskkonda. Esimesteks infosüsteemideks veebis võib pidada otsingumotoreid, mis hakkasid koguma andmeid kogu selle linkide süsteemi kohta ja üritasid seda ka indekseerida. Seejärel ilmusid juba erinevate andmebaaside veebiliidesed, mille puhul veeb oli üheks paljudest väljunditest. Tänapäeval on aga praktiliselt suvalist infosüsteemi võimalik luua veebipõhisena.

Käesolevas töös vaadeldakse põhilisi veebiinfosüsteemi komponente: veebiservereid, programmeerimist veebis, andmebaasidega suhtlemist – seda kõike võttes aluseks Microsoft Windows keskkonna. Kuna aluseks on võetud Windows keskkond, peatutakse ka firma Microsoft toodetel kõige pikemalt.

Töö esimene peatükk tutvustab Windows keskkonnas enamkasutatavaid veebiservereid ja annab ülevaate veebi programmeerimisest.

Teine peatükk peatub pikemalt ühel populaarsel veebi programmeerimise vahendil – serveripoolsed skriptid. Tutvustatakse kolme skriptikeskkonda: Microsoft Active Server Pages, Allaire ColdFusion ja PHP.

Kolmas peatükk annab ülevaate andmebaasidega suhtlemise standardvahenditest Microsoft Windows keskkonnas: OLE DB, ActiveX Data Objects (ADO) ja Open Database Connectivity (ODBC).

Neljas peatükk vaatleb veebi kui mitmekihilist infosüsteemi ja loetleb veebiinfosüsteemi loomiseks vajalikud vahendid ning nende head ja vead.

Viiendas peatükis antakse ülevaade Eesti veebi olukorrast 2000 aasta aprilli alguses.

Tööl on kaks lisa, millest esimeses on toodud Allaire ColdFusioni kasutusvõimaluste maatriks ja teine annab ülevaate hetkel eksisteerivatest OLE DB toodetest.

Kõik töös viidatud nimed ja nimetused, mille kohta on teada, et nad on kas registreeritud või registreerimata kaubamärgid, kuuluvad nende omanikele.